Tuli juurde kaunis neiu,
siis kui hinge vaevas piin.
Polnud hoopis seda moodi,
et ta elada võiks siin.
Täitis suuri selgeid silmi,
pelgas ära tundmisvaist.
Ja ma teadsin äkki ilmsi,
olen armastanud naist.

Seitse valget kivist inglit,
seitse tumma iludust,
seisid pühas paigas ringis,
olles loodud ei tea kust.
nende keskel näen sind ootel,
ainus keda armastan,
keset pühapaika kaunist,
sind ma võisin emmata.

Ãœtle mulle kaunis neiu,
liialt ammu juhtus kõik.
Kuidas noor veel oled sina,
kuidas tunda mind sa võid.
Lausus neiu: tere isa,
jumal aitas leida sind,
seitse valget kivist inglit,
juhatasid siia mind.

Seitse valget kivist inglit,
seitse tumma iludust,
seisid pühas paigas ringis,
olles loodud ei tea kust.
Nende keskel näen sind ootel,
ainus keda armastan,
keset pühapaika kaunist,
sind ma võisin emmata.